Põhimõte 17

80 miljonit inimest elab Euroopas puudega ja paljud on diskrimineerimise ohvrid. Nende inimeste jaoks peaks EL olema täiendatud allikas vabadus ja võimalused. Puuetega inimesed on Euroopa tööturul kohutava olukorraga - tööhõive määr on 48.1% võrreldes 73.9% -ga kogu elanikkonna seas. Puuetega naised ja noored on silmitsi veelgi madalama tööhõivemääraga. Need arvud ei anna aga ülevaadet tööhõive kvaliteedist. EL peaks eraldama vahendeid, eriti ESF +, et suurendada vahendeid, mida liikmesriigid eraldavad võrdsete võimaluste, infrastruktuuri kaasamise ja aktiveerimismeetmete jaoks. Puuduste kõrvaldamiseks hinnatakse ja kontrollitakse puuetega inimeste seadusandlikku kaitset ja edendamist tööturul nii töö saamisel kui ka töökoha säilitamisel.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. Jälgige puuetega inimeste tööhõivemäära seoses aktiivse kaasamise, soodustavate teenuste pakkumise, vaesuse ja tõrjutusega seotud investeeringutega.
2. Jälgida liikmesriikides kehtivate õiguslike raamistike tõhusust, mille eesmärk on puuetega inimeste tööturule integreerimine, ja kavandada ELi õigusraamistikku.

Põhimõte 18

Tervishoiutöötajad kogu Euroopas töötavad kõvasti COVID-19 viiruse ravimise ja leviku peatamise nimel. Paljudel juhtudel on nende ülesanne raskendatud töötajate nappuse, ebapiisavate vahendite ning isikukaitsevahendite ja testimiskomplektide puudumise tõttu. Euroopa juhtorganid ja riikide valitsused peaksid võtma viivitamata meetmeid, et tagada tervishoiuteenuste hädavajaliku rahastamise saamine ja personali suurendamine lühikese aja jooksul. Euroopa poolaasta käsitleb tervishoiuteenuste jätkusuutlikkust ja kättesaadavust. Kokkuhoiumeetmed on avalike teenuste ulatust ja nende kättesaadavust drastiliselt vähendanud. 2019. aasta semestri alguses teatas ETUC, et tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid põhjustavad üha suuremale osale ELi elanikkonnast tohutut muret ja kannatusi ning nõuavad viivitamatut tegutsemist. Rohkem kui 15 liikmesriigis on tervishoiuteenused väga halvad. Pikaajalise hoolduse katvus ja juurdepääs on mitmes liikmesriigis ebapiisav. Sektoris domineerib mitteametlik hooldus, kahjustades teenuseid ja naiste osalemist tööturul. Ehkki avaliku sektori struktuurid on sageli puudulikud, on erasektori võimalused äärmiselt kulukad, ligipääsmatud ja sageli viivad tervishoiusektori teenuste ja töötingimuste halvenemiseni. Möödunud poolaasta tsüklis ei kaalutud olulisi investeeringuid. Keskmises ja pikas perspektiivis on avalike kulutuste suurendamine tervishoiule ja investeeringute suurendamine rahvatervisesse ülioluline, mitte ainult selleks, et tühistada paljude aastate alakulutust, vaid ka selleks, et tervishoiutöötajad ja -rajatised saaksid tulevaste nõudmistega hakkama saada. Euroopas oli juba enne COVID-19 puhangut puudu umbes miljon tervishoiutöötajat. Valitsused peavad radikaalselt muutma oma lähenemisviisi rahvatervisele ja avalikele teenustele: lühiajalised lepingud ja ebakindlad töökohad tervishoiusektoris ei piisa selliste hädaolukordade lahendamiseks.

Juurdepääs tervishoiuteenustele ja pikaajalisele hooldusele on ELi hädaolukord. ELi poolaasta tsükkel edendas ratsionaliseerimist ja kulutõhusust, mis tähendas struktuuride liitmist, juba eraldatud ressursside muutmist, hoolduse hospitaliseerimist, kuid peaaegu kunagi riiklikke investeeringuid vajalikesse töötajatesse ja teenustesse. Tervishoiukulud suurenevad paljudes liikmesriikides. Stabiilsuse ja kasvu pakti reeglid on laiendanud eraturg, mis pakub inimestele tervishoiuteenuseid ja kindlustust. See vähendab juurdepääsu tervishoiuteenustele, mis on elanike seas üks peamisi rahulolematuse põhjuseid.

Hooldussektor on eakate inimväärse elatustaseme tagamiseks ülioluline. Töö ja pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks on vaja parandada sektori atraktiivsust. Sektoris on palju sisserändajaid, deklareerimata ja dokumentideta töötajaid, eriti naissoost rändajaid. Oluline on kõrvaldada kõik selles sektoris töötavate inimeste haavatavuse alad ja anda töötajatele võimalus parandada oma oskusi ja töötingimusi nii enda kui ka kasutajate huvides.

EL peaks nõudma õigustel põhinevat lähenemisviisi ja riiklikke investeeringuid universaalsetesse, solidaarsuspõhistesse ja soolisele reageerimisele vastavatesse sotsiaalkaitsesüsteemidesse rahvusvahelisel, Euroopa ja riiklikul tasandil. Samuti peaks see püüdlema ülespoole suunatud lähenemiseesmärkide ja laste, tervishoiu, eakate, pikaajalise, puuetega inimeste ja ülalpeetavate hoolduse rahastamise eraldamise poole, et tagada universaalne ulatus ja kvaliteetne hooldus.

Vananeva elanikkonna praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks tuleks suuremad kulutused kõigile kättesaadavatele ja taskukohastele teenustele kvaliteetsed tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse avalikud teenused peavad olema investeeringud. Ennetavat ravi tuleb tõhustada nõuetekohase poliitika ja rahastamise kaudu. Ametialane areng, koolitus, haridus ja karjääri tunnustamine on üliolulised, et parandada hoolduse kvaliteeti ja ulatust ning pakkuda kvaliteetseid töövõimalusi. Töö ja eraelu tasakaalu poliitika peaks toetama hoolduskohustustega töötajaid. EL peaks kasutusele võtma ELi Right2Care'i, mida toetatakse riiklike tegevuskavadega.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. ELi programm Right2Care, mida toetavad riiklikud tegevuskavad Euroopa poolaasta kaudu ja mis põhineb läbipaistvatel ja ambitsioonikatel eesmärkidel
2. Tööalase heaolu suutlikkuse, toimimise ja mõju jälgimine (riiklikes süsteemides ja kollektiivläbirääkimiste roll).
3. ELi algatused riiklikult rahastatavate, universaalsete ja juurdepääsetavate tervishoiusüsteemide vastupidavuse tugevdamiseks.

Põhimõte 19

Avalike teenuste liberaliseerimine ja erastamine, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste liigne ja vastutustundetu kasutamine (tõstes seega kasumit inimeste huvidest kõrgemale) jätavad ühiskonna ja suurema osa elanikkonnast ilma oma vajaduste rahuldamiseks vajalikest vahenditest. Eurooplaste elukvaliteeti mõjutavates olulistes sektorites, näiteks tervishoid ja hooldus, haridus ja koolitus, lastehoid ja eluase, leidub rahuldamata vajadusi, taskukohaste avalike struktuuride puudumist ja liiga kulukaid erasätteid.

Avalikud teenused - alates tervishoiust, laste ja eakate hooldusest, haridusest, koolitusest ja tööhõiveteenustest, transpordist, veest, jäätmetest, energeetikast, sotsiaalkorteritest, teabest ja sotsiaalteenustest kuni kohtusüsteemide ja infrastruktuurini tervikuna, esindavad kodanikele ja elanikele Euroopas teenuste ja ühiste kaupade pakkumise selgroogu. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused ning ühiste kaupade pakkumine on põhiõigus. Need on olulised ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, võrdse kohtlemise tagamiseks ning Euroopa ees seisvate sotsiaalsete, majanduslike demograafiliste ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Sotsiaalmajad ja korralikud eluasemed kõigile leibkondadele on paljude Euroopa sotsiaalmudelite tugisammas. Sellega seoses tuleks koos õiglaste üleminekute ja ÜRO 2030. aasta tegevuskava kaasamisega rohkem rõhku panna majapidamiste energiapuuduse vastu võitlemisele.

Liikmesriigid võiksid võtta meetmeid (ka poolaasta kaudu), et sekkuda aktiivsemalt Euroopa Liidu kontrollimisse ja kujundamisse eramuturgnt ehituslubade, üürikontrolli, 2. kinnisvara maksustamise jne kaudu ning spekulatsioonide ärahoidmiseks.

Üldiselt tuleks põhimõtteid 19 ja 20 tõlgendada järgmiselt sild ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja EPSR-i vahel, et ennetada vaesust, tõrjuda nälg ja puudus, edendada head tervist, tagada võrdsed võimalused ning jätkusuutlikud linnad ja põllumajandus. Inimõigus veele ja kanalisatsioonile, mida Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tunnistas sotsiaalse arengu eesmärkide (SDG) raames, peab olema tagatud konkreetsete ettepanekutega, et see oleks kõigile kättesaadav.

Kohalikel töötajatel, liikuvatel töötajatel ja võõrtöötajatel peavad olenemata sisserändajate staatusest või kodakondsusest olema samad õigused ning neile tuleks võimaldada võrdne kohtlemine, kvaliteetsed töökohad ja inimväärsed töötingimused, samas kui kõigil peaksid olema võrdsed õigused piisavale, turvalisele ja taskukohasele eluasemele ning sotsiaalne kaitse.

Mõned prioriteedid, mida võidakse edendada ka liikmesriikide vahelise tihedama koostöö kaudu ja vajaduse korral ELi õigusaktide väljatöötamiseni:

• Edendada universaalseid sotsiaalteenuseid kui avalikke teenuseid, mis on korraldatud ühiselt avaliku teenuse põhimõtete alusel ja millele on toetatud selge õigusraamistik.
• Võitlus sotsiaalteenuste eelarvekärbete vastu ning sotsiaalteenuste piisava rahastamise ja personali tagamine. Toetada ametiühingute juurdepääsu koolitusele ja kvalifikatsioonile, kõrgemat professionaalsust, töötajate esindamist ja töötajate õiguste kaitset; ning töötada välja tõhus värbamis- ja töölevõtmispoliitika kõikidel tasanditel.
• Jätkake nende töökohtade professionaalsemaks muutmist, et tagada parem kollektiivne garantii. Suurendada kollektiivläbirääkimiste katvust.
• Parandada töötingimusi hoolekandesektoris, täites eelkõige sisserändajate ja kohalike töötajate vahelised lõhed.
• Toetada teenuste ja töökohtade kvaliteedi standardite väljatöötamist, rakendamist ja jälgimist, tuginedes üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste ELi vabatahtlikule kvaliteediraamistikule, mis tunnistab vajadust kvaliteetsete teenuste ja tööhõive järele.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. Vt ka vaesuse vastu võitlemise tegevuskava. See võib sisaldada riiklike investeeringute eesmärke sotsiaaleluruumidesse.
2. Töötage stabiilsuse ja kasvu pakti raames välja valitsemiskulude võrdlusalused, et tagada universaalsete, taskukohaste ja kvaliteetsete avalike teenuste vajalik rahastamine (nt nn kuldreegli kaudu).
3. Tuleb tagada juurdepääs korralikule eluasemele.
4. Toetada algatusi avaliku teenuse elementide ja põhiõiguste integreerimiseks asjakohastesse ELi valdkondlikesse algatustesse.

Põhimõte 20

Avalike teenuste liberaliseerimine ja erastamine, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste liigne ja vastutustundetu kasutamine (tõstes seega kasumit inimeste huvidest kõrgemale) jätavad ühiskonna ja suurema osa elanikkonnast ilma oma vajaduste rahuldamiseks vajalikest vahenditest. Eurooplaste elukvaliteeti mõjutavates olulistes sektorites, näiteks tervishoid ja hooldus, haridus ja koolitus, lastehoid ja eluase, leidub rahuldamata vajadusi, taskukohaste avalike struktuuride puudumist ja liiga kulukaid erasätteid.

Avalikud teenused - alates tervishoiust, laste ja eakate hooldusest, haridusest, koolitusest ja tööhõiveteenustest, transpordist, veest, jäätmetest, energeetikast, sotsiaalkorteritest, teabest ja sotsiaalteenustest kuni kohtusüsteemide ja infrastruktuurini tervikuna, esindavad kodanikele ja elanikele Euroopas teenuste ja ühiste kaupade pakkumise selgroogu. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused ning ühiste kaupade pakkumine on põhiõigus. Need on olulised ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, võrdse kohtlemise tagamiseks ning Euroopa ees seisvate sotsiaalsete, majanduslike demograafiliste ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Sotsiaalmajad ja korralikud eluasemed kõigile leibkondadele on paljude Euroopa sotsiaalmudelite tugisammas. Sellega seoses tuleks koos õiglaste üleminekute ja ÜRO 2030. aasta tegevuskava kaasamisega rohkem rõhku panna majapidamiste energiapuuduse vastu võitlemisele.

Liikmesriigid võiksid võtta meetmeid (ka poolaasta kaudu), et sekkuda aktiivsemalt Euroopa Liidu kontrollimisse ja kujundamisse eramuturgnt ehituslubade, üürikontrolli, 2. kinnisvara maksustamise jne kaudu ning spekulatsioonide ärahoidmiseks.

Üldiselt tuleks põhimõtteid 19 ja 20 tõlgendada järgmiselt sild ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja EPSR-i vahel, et ennetada vaesust, tõrjuda nälg ja puudus, edendada head tervist, tagada võrdsed võimalused ning jätkusuutlikud linnad ja põllumajandus. Inimõigus veele ja kanalisatsioonile, mida Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tunnistas sotsiaalse arengu eesmärkide (SDG) raames, peab olema tagatud konkreetsete ettepanekutega, et see oleks kõigile kättesaadav.

Kohalikel töötajatel, liikuvatel töötajatel ja võõrtöötajatel peavad olenemata sisserändajate staatusest või kodakondsusest olema samad õigused ning neile tuleks võimaldada võrdne kohtlemine, kvaliteetsed töökohad ja inimväärsed töötingimused, samas kui kõigil peaksid olema võrdsed õigused piisavale, turvalisele ja taskukohasele eluasemele ning sotsiaalne kaitse.

Mõned prioriteedid, mida võidakse edendada ka liikmesriikide vahelise tihedama koostöö kaudu ja vajaduse korral ELi õigusaktide väljatöötamiseni:

• Edendada universaalseid sotsiaalteenuseid kui avalikke teenuseid, mis on korraldatud ühiselt avaliku teenuse põhimõtete alusel ja millele on toetatud selge õigusraamistik.
• Võitlus sotsiaalteenuste eelarvekärbete vastu ning sotsiaalteenuste piisava rahastamise ja personali tagamine. Toetada ametiühingute juurdepääsu koolitusele ja kvalifikatsioonile, kõrgemat professionaalsust, töötajate esindamist ja töötajate õiguste kaitset; ning töötada välja tõhus värbamis- ja töölevõtmispoliitika kõikidel tasanditel.
• Jätkake nende töökohtade professionaalsemaks muutmist, et tagada parem kollektiivne garantii. Suurendada kollektiivläbirääkimiste katvust.
• Parandada töötingimusi hoolekandesektoris, täites eelkõige sisserändajate ja kohalike töötajate vahelised lõhed.
• Toetada teenuste ja töökohtade kvaliteedi standardite väljatöötamist, rakendamist ja jälgimist, tuginedes üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste ELi vabatahtlikule kvaliteediraamistikule, mis tunnistab vajadust kvaliteetsete teenuste ja tööhõive järele.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. Vt ka vaesuse vastu võitlemise tegevuskava. See võib sisaldada riiklike investeeringute eesmärke sotsiaaleluruumidesse.
2. Töötage stabiilsuse ja kasvu pakti raames välja valitsemiskulude võrdlusalused, et tagada universaalsete, taskukohaste ja kvaliteetsete avalike teenuste vajalik rahastamine (nt nn kuldreegli kaudu).
3. Tuleb tagada juurdepääs korralikule eluasemele.
4. Toetada algatusi avaliku teenuse elementide ja põhiõiguste integreerimiseks asjakohastesse ELi valdkondlikesse algatustesse.