Põhimõte 6
Palgad
Tagada, et kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe oleks õigus ja võrdsus, mis on kättesaadav kõigile õppijatele ja töötajatele on oluline. 52 miljonit täiskasvanut Euroopas on madala kvalifikatsiooniga ja paljudes riikides on kolmandikul töötajatest väga madal põhioskuste ja -oskuste tase. Seetõttu on täiskasvanute kvalifikatsiooni tõstmine ja ümberõpe Euroopas sotsiaalne vastutus ning töötud ja töötajad vajavad tööturul tõhusat tuge õiglasemate tehnoloogiliste ja keskkonnasõbralike üleminekute jaoks.
ELi sotsiaalpartnerite juhitavad ühisprojektid ja a Ühisavaldus esitama tõendid selle kohta, et juurdepääs töötajate koolitusele varieerub ühtsel turul suuresti sõltuvalt töötajate lepingulisest staatusest, soost ja sotsiaal-majanduslikust taustast ning koolitusõigused erinevad sõltuvalt ettevõtete, tööstusharude ja teenuste, riigi- ja eraettevõtete suurusest, ja Euroopa geograafilised piirkonnad. Selle põhimõtte vastuvõtmisel tuleks uurida ka tööalase staatuse alusel diskrimineerimise kaotamist ning võtta arvesse selle mõju ebavõrdsuse vastu võitlemisele ja naiste tööturule kaasamise edendamisele.
Samba esimese põhimõtte rakendamist on hädavajalik toetada jätkusuutlikud riiklikud investeeringud haridusse ja koolitusse, mida täiendab Euroopa poolaasta protsess ja sotsiaalse tulemustabeli selged eesmärgid, ja ettevõtted, kes võtavad rahalise vastutuse töötajate koolituse eest, ESF + ja EPSRi rakendamise seos on selge. Siiski ei piisa üksnes rahalisest kohustusest. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetavatel läbirääkimistel on ettepanek, mis võib potentsiaalselt kaasa tuua Euroopa Sotsiaalfondi + (ESF +) kulutuste kahekordse kärpimise, mille tagajärjel kaotatakse ühtekuuluvuspoliitika praegune minimaalne osa 23.1% seda peavad liikmesriigid kulutama ESF + projektidesse. ESF + tuleks kasutada nii, et kõik töötajad saaksid kõikidel oskustasemetel kasutada kvaliteetset, kaasavat töötajate koolitust ja tasustatavat koolituspuhkust, mis viib kvalifikatsioonini.
Iga ELi liikmesriik peaks tagada kõigile vanuses õppijatele juurdepääs ja õigus haridusele ja koolitusele ning riigid, kus sellist õigust ei ole ette nähtud, peaksid esimese põhimõtte rakendamiseks tegutsema tööturu osapooltega peetavas tõhusas sotsiaaldialoogis. Liikmesriikide tegevuse eesmärk peaks olema parandada töötajate võimet saada kvaliteetset ja kaasavat koolitust, mis on seotud kutse- ja põhioskuste ning põhipädevuste, sealhulgas digitaalsete oskustega, kogu tööea jooksul. Parim tava näitab ametiühingute lisaväärtust töötajate koolitusele ja täiendõppele õiguspõhise lähenemisviisi kujundamisel, hoolimata tööalasest staatusest, ja võttes arvesse soolisi aspekte.
ELi tasandi algatus tööealistele inimestele individuaalsete õppekontode loomiseks võib olla üks vahenditest, mis aitab neid õigusi tagada ja võib pakkuda head lahendust koolitusõiguste kaasaskantavusele. Kuna see teema mõjutab aga töötingimusi ja kollektiivläbirääkimisi paljudes liikmesriikides, ei tohiks Euroopa Komisjon jätkata ettepaneku koostamist ilma sotsiaalpartnereid protsessi kaasamata. Iga algatus peaks ühendama individuaalse juurdepääsu koolitusele kollektiivsete õigustega, tagamaks, et individuaalsed koolituskontod kuuluvad vastavalt riiklikele tavadele tööandjate ja ametiasutuste ühise vastutuse alla. ELi tasandi algatus peaks kehtestama miinimumstandardid, austades täielikult riiklikke koolitussüsteeme ja sotsiaalpartnerite rolli, ning täielikult austama selles valdkonnas kehtivaid kollektiivlepinguid ja riiklikke tavasid. 1. põhimõtte rahastamise loomiseks võib sekkuda sotsiaalkaitse, kuid see peaks käima käsikäes suurema kaitsega tööl, sealhulgas suurema kaitsega (kollektiivse) vallandamise eest. Vastasel juhul innustaks tööandjaid valima vallandamise, selle asemel et investeerida omaenda tööjõusse, et üleminek koos läbi saada.
Toimingud visant à fixer un socle minimum de droits au niveau européen
-
Üks direktiiv-kaadritagatisantne que les salaires minimaalsed õhutõstukid mitte sont pas fixés sous un seuil de décence et sont définis en implikvants les partenaires sociaux.
-
Une direktiiv européenne suhteline à l'écart palgaline entre les hommes et les femmes et à des mesures contraignantes en matière de transparentence des rémunérations.
Actions visant à établir une convergence ascendante des tingimused de vie et travail
-
Des plans d'action nationalaux développés par les États membraanid ja konsultatsioonid avec les partenaires sociaux pour promouvoir la négociation collectiv selon une direktiiv-cadre sur des salaires minimums équitables et la ühenduste kollektiiv.
-
Semestre européen: eelarveprogrammid.