Avaleht / III peatükk Eluase ja kodutute abistamine

Põhimõte 19

Majutus ja abi kodututele

Avalike teenuste liberaliseerimine ja erastamine, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste liigne ja vastutustundetu kasutamine (tõstes seega kasumit inimeste huvidest kõrgemale) jätavad ühiskonna ja suurema osa elanikkonnast ilma oma vajaduste rahuldamiseks vajalikest vahenditest. Eurooplaste elukvaliteeti mõjutavates olulistes sektorites, näiteks tervishoid ja hooldus, haridus ja koolitus, lastehoid ja eluase, leidub rahuldamata vajadusi, taskukohaste avalike struktuuride puudumist ja liiga kulukaid erasätteid.

Avalikud teenused - alates tervishoiust, laste ja eakate hooldusest, haridusest, koolitusest ja tööhõiveteenustest, transpordist, veest, jäätmetest, energeetikast, sotsiaalkorteritest, teabest ja sotsiaalteenustest kuni kohtusüsteemide ja infrastruktuurini tervikuna, esindavad kodanikele ja elanikele Euroopas teenuste ja ühiste kaupade pakkumise selgroogu. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused ning ühiste kaupade pakkumine on põhiõigus. Need on olulised ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, võrdse kohtlemise tagamiseks ning Euroopa ees seisvate sotsiaalsete, majanduslike demograafiliste ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Sotsiaalmajad ja korralikud eluasemed kõigile leibkondadele on paljude Euroopa sotsiaalmudelite tugisammas. Sellega seoses tuleks koos õiglaste üleminekute ja ÜRO 2030. aasta tegevuskava kaasamisega rohkem rõhku panna majapidamiste energiapuuduse vastu võitlemisele.

Liikmesriigid võiksid võtta meetmeid (ka poolaasta kaudu), et sekkuda aktiivsemalt Euroopa Liidu kontrollimisse ja kujundamisse eramuturgnt ehituslubade, üürikontrolli, 2. kinnisvara maksustamise jne kaudu ning spekulatsioonide ärahoidmiseks.

Üldiselt tuleks põhimõtteid 19 ja 20 tõlgendada järgmiselt sild ÜRO 2030. aasta tegevuskava ja EPSR-i vahel, et ennetada vaesust, tõrjuda nälg ja puudus, edendada head tervist, tagada võrdsed võimalused ning jätkusuutlikud linnad ja põllumajandus. Inimõigus veele ja kanalisatsioonile, mida Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tunnistas sotsiaalse arengu eesmärkide (SDG) raames, peab olema tagatud konkreetsete ettepanekutega, et see oleks kõigile kättesaadav.

Kohalikel töötajatel, liikuvatel töötajatel ja võõrtöötajatel peavad olenemata sisserändajate staatusest või kodakondsusest olema samad õigused ning neile tuleks võimaldada võrdne kohtlemine, kvaliteetsed töökohad ja inimväärsed töötingimused, samas kui kõigil peaksid olema võrdsed õigused piisavale, turvalisele ja taskukohasele eluasemele ning sotsiaalne kaitse.

Mõned prioriteedid, mida võidakse edendada ka liikmesriikide vahelise tihedama koostöö kaudu ja vajaduse korral ELi õigusaktide väljatöötamiseni:

  • Edendada universaalseid sotsiaalteenuseid kui avalikke teenuseid, mis on korraldatud ühiselt avaliku teenuse põhimõtete alusel ja millele on toetatud selge õigusraamistik.
  • Võitlus sotsiaalteenuste eelarvekärbete vastu ning sotsiaalteenuste piisava rahastamise ja personali tagamine. Toetada ametiühingute juurdepääsu koolitusele ja kvalifikatsioonile, kõrgemat professionaalsust, töötajate esindamist ja töötajate õiguste kaitset; ning töötada välja tõhus värbamis- ja töölevõtmispoliitika kõikidel tasanditel.
  • Jätkake nende töökohtade professionaalsemaks muutmist, et tagada parem kollektiivne garantii. Suurendada kollektiivläbirääkimiste katvust.
  • Parandada töötingimusi hoolekandesektoris, täites eelkõige sisserändajate ja kohalike töötajate vahelised lõhed.
  • Toetada teenuste ja töökohtade kvaliteedi standardite väljatöötamist, rakendamist ja jälgimist, tuginedes üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste ELi vabatahtlikule kvaliteediraamistikule, mis tunnistab vajadust kvaliteetsete teenuste ja tööhõive järele.

Meetmed, mille eesmärk on kehtestada ELis õiguste miinimummäär, võrdsed võimalused ühtsel turul

  1. Uurida asutamislepingu artiklil 14 põhinevate ELi avalike teenuste õigusakti (de) elujõulisust avaliku teenuse osutajate õigusraamistiku (de) väljatöötamiseks.
  2. Töötamise eesmärgil kolmandate riikide kodanike juurdepääsu ja töötingimusi käsitlevates EL-i direktiivides mainitud põhimõte 19. .

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

  1. Vt ka vaesuse vastu võitlemise tegevuskava. See võib sisaldada riiklike investeeringute eesmärke sotsiaaleluruumidesse.
  2. Töötage stabiilsuse ja kasvu pakti raames välja valitsemiskulude võrdlusalused, et tagada universaalsete, taskukohaste ja kvaliteetsete avalike teenuste vajalik rahastamine (nt nn kuldreegli kaudu).
  3. Tuleb tagada juurdepääs korralikule eluasemele.
  4. Toetada algatusi avaliku teenuse elementide ja põhiõiguste integreerimiseks asjakohastesse ELi valdkondlikesse algatustesse.