Avaleht / II peatükk / Palgad

Põhimõte 6

Töötasu

Andmed palkade ja kollektiivläbirääkimiste kohta näitavad, et palgasuundumused on endiselt vaoshoitud ja ülespoole lähenemine puudub. Selle põhjuseks on peamiselt:

  • Ebaõnnestumine kollektiivläbirääkimiste õiguse austamise tagamisel ja kauplejate ametiühingute rikutud tavade kasv on viinud kollektiivlepingute hõlmatus.
  • Kohustuslik miinimumpalk mis - kus nad olemas on - on enamikus liikmesriikides seatud alla sündsuse künnise ega taga töötajate ja nende perekondade inimväärset elatustaset ega näe ette sotsiaalpartnerite osalemist.
  • Stabiilsuse ja kasvu pakti (SGP) reeglid, mis avaldavad riiklikele süsteemidele liigset survet ja Troika programmid, mis hävitasid kollektiivläbirääkimised.
  • Liiga palju töötajaid ei hõlma kollektiivlepingud, vaid ainult isiklikud lepingud

Palgataseme ja kollektiivläbirääkimiste osas on liikmesriikide vahel ja nende sees endiselt suured erinevused. See tekitab sotsiaalse dumpingu olukorra, millel on valdavalt negatiivne mõju tööturu madalaimale osale. Lisaks on kollektiivläbirääkimiste õiguste eiramisega seotud ebasobival ja ebaõiglasel palgakujundusel ka a negatiivne mõju palkadele tõstab palgaskaala kõrgemale, mis viib sisemajanduse nõudluse vähenemiseni kui ELi majanduskasvu peamise tõukejõuna - eriti majanduskriisi olukorras, mille praegu põhjustab COVID 19 pandeemia.

Seetõttu on see hädavajalik tagada, et töötajate õigused kollektiivläbirääkimistele ja õiglasele töötasule austatakse täielikult kõikides liikmesriikides. Siseturul on vaja kehtestada võrdsed võimalused ja käivitada palkade ühtlustumine. Selles on võtmeroll piisava miinimumpalga Euroopa direktiivil. Käesolev direktiiv peab tagama, et seadusjärgne miinimumpalk ei tohi langeda alla sündsuse künnise ja on piisav ning see määratakse kindlaks sotsiaalpartnerite täielikul kaasamisel. Lisaks peab see suurendama ametiühingute suutlikkust pidada õiglaste palkade ja töötingimuste osas läbirääkimisi ning tegeleda ametiühingute rikkumisega ning kaitsta hästitoimivaid kollektiivläbirääkimisi ja töösuhete süsteeme.

Palgakonvergentsi tõus Euroopas aitaks ületada palgalõhesid riikide vahel ja riikide vahel (eriti ida ja lääne vahel) ja parandada palgaosa majanduses, vähendada ebavõrdsust ning suurendada sisemist nõudlust ja tootlikkust. Seda saab saavutada järgmiselt:

  • Adekvaatse miinimumpalga Euroopa direktiivi tuleb muuta, et tagada ametiühingute õiguse kollektiivläbirääkimistele austamine, ametiühingute rikutava tegevuse lõpetamine ja seadusjärgse miinimumpalga tõusu tagamine;
  • Selle tagamine ainult tööandjatele, kes austavad töötajate õigust kollektiivläbirääkimisi pidada ja asjakohaseid kollektiivlepinguid rakendada, saab sõlmida riigihankelepinguid, toetusi, vahendeid, ühise põllumajanduspoliitika makseid, SURE-d, taastamiskava jne;
  • Meetmed ja meetmed, mis edendavad kollektiivläbirääkimiste õigusi ja suutlikkust, sealhulgas majandusliku ja sotsiaalse juhtimise vahendite raames, näiteks Euroopa poolaasta, tööhõivesuunised, EPSR ja sotsiaalne tulemustabel.

ELi direktiiv, mis käsitleb sooline palgalõhe ja siduvad palga läbipaistvuse meetmed, sealhulgas selgitada põhimõtet, et võrdse väärtusega töö eest makstakse võrdset tasu, mis võimaldab töötajatel ja ametiühingutel saada teavet palgataseme üle otsustamise kriteeriumide kohta ja pidada läbirääkimisi samaväärse töö eest; on vajalik ka meeste ja naiste võrdse palga tagamiseks.

Meetmed, mille eesmärk on kehtestada ELis õiguste miinimummäär, võrdsed võimalused ühtsel turul

  1. Raamdirektiiv, millega tagatakse, et seadusjärgseid miinimumpalku ei määrata allapoole sündsuse künnist ja see määratletakse sotsiaalpartnerite kaasamisel
  2. ELi direktiiv soolise palgalõhe kõrvaldamiseks ja siduvad palga läbipaistvuse meetmed, sealhulgas selgitada välja võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte selgitamine, mis võimaldab töötajatel ja ametiühingutel saada teavet palgataseme üle otsustamise kriteeriumide kohta ja pidada läbirääkimisi võrdse väärtusega töö eest.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

  1. 1. Kollektiivläbirääkimiste edendamiseks koostöös liikmesriikidega tööturu osapooltega välja töötatud riiklikud tegevuskavad kollektiivläbirääkimiste ja õiglase miinimumpalga raamdirektiivi osana.
  2. ELi poolaasta protsessis: palgameelsete meetmete programm.