Põhimõte 13
Töötushüvitised
Stabiilsuse ja kasvu pakt (SGP) kaldub vähendama töötushüvitiste skeemide piisavust ja katvust valitsuse eelarvete tasakaalustamise kasuks, kuid kahjuks töötajate kaitsele. Töötushüvitised on sellest hoolimata vähenenud (asendussuhe või hüvitiste kestus, abisaaja kohustused, mis ei ole seotud aktiivses tööhõiveprogrammis osalemisega jne). Eesmärk viia see suuremas osas vastavusse aktiivse tööturupoliitikaga püsib mõnes riigis. See sõltub riiklikest mudelitest ja EL ei ühtlusta aktiveerimismeetmete toimimist. Selle tagajärgi võib näha rahvamajanduse arvepidamises ja vaesuse määras osana ELi poolaasta võrdlusuuringutest.
ELi algatus töötajate vaba liikumise ja õiguste kaasaskantavuse kohta tööturu üleminekul võib käivitada lähenemise töötajate õigustele piisavatele töötushüvitistele ja / või aktiveerimismeetmetele, et minna üle töötult tööle või ajutiselt töölepingult töölepingule. .
Euroopa Komisjon töötab välja ettepaneku Euroopa töötushüvitiste edasikindlustussüsteem. Tõenäoliselt kavandatakse seda stabiilsuse kui tööturu vahendi, soovimatu tagajärg on see, et jätkusuutlikkus on olulisem kui tulemuslikkuse piisavus. Edasikindlustussüsteem ei tohiks sekkuda riiklike süsteemide reeglitesse ja tavadesse ega toimida uue vahendina liikmesriikide distsiplineerimisel ja / või töötuskindlustuse riiklike süsteemide ühtlustamisel. Euroopa töötuse edasikindlustussüsteem võiks aidata tagada põhitoetuse töötuse tsüklite ajal. EURS-i loomise ideed arutati juba enne Covid-19 puhangut, kuid pandeemia majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed muudavad sellise instrumendi arutamise veelgi vajalikumaks. Tuleb teha selgeks, et SURE ei asenda püsivama skeemi arutamise vajadust.
Euroopa poolaasta võrdlusuuringute osas võiks rohkem rõhku panna noored töötajad mida ebakindlus karjääri alguses mõjutab eriti palju ja keda mõnikord karistatakse olemasolevas riiklikus töötushüvitiste skeemis veelgi rohkem või isegi ignoreeritakse. Sama kehtib 52–67-aastaste töötajate kohta. Karistuste küsimus näib olevat asjakohane ka kogu Euroopas levivate struktuurireformide tõttu, et vähendada tööotsijate juurdepääsu töötuskindlustusskeemidele või luua kokkuhoiu prisma kaudu tööotsijate seas rohkem ebakindlust. . Lisaks tuleks mõnes liikmesriigis tegeleda kasvava tendentsiga muuta tööotsijad "nähtamatuks", et teenida lühiajalisi poliitilisi eeliseid - alustades noortest NEET-noortest..
Meetmed, mille eesmärk on kehtestada ELis õiguste miinimummäär, võrdsed võimalused ühtsel turul
- Uurige sellise õigusakti lisaväärtust, mis kehtestaks töötajate vaba liikumise raames juurdepääsu töötavatele töötajatele kättesaadavate töötushüvitiste ja tööhõivepoliitika pakettide õiguste kättesaadavuse ja ülekantavuse.
- Euroopa töötuse edasikindlustussüsteemi loomine.
- Viide Euroopa Liidu toimimise lepingu X jaotisele, töötushüvitiste õiguslikult siduvate miinimumnõuete kehtestamine katvuse, piisavuse, koolitusõiguse ja õiguste kestuse osas.
Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine
- Indikaatorite võrdlusuuringute süsteemid: pikaajaline töötus ja valitsuse kulutused aktiivse tööhõive poliitikale.
- Euroopa tööhõivestrateegiat ja riiklike tööturuasutuste võrgustikku tuleks edasi arendada.
- Töötushüvitiste süsteemide tulemuslikkuse ülespoole lähenemist soodustavate näitajate ja võrdlusaluste väljatöötamine, et toetada miinimumstandardite kehtestamist ja riiklike süsteemide kaitset.