Kodu / II peatükk / Sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine

Põhimõte 8

Sotsiaalne dialoog ja töötajate kaasamine

Sotsiaaldialoog on inimväärse töö ja õiglase palga eeldus ning see on Euroopa sotsiaalõiguste samba põhiprintsiip. Samba tegevuskava rakendamise kontekstis rõhutab ETUC, et tõhus sotsiaaldialoog nõuab sotsiaalpartneritelt lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks ja rakendamiseks piisavaid ressursse ja asjatundlikkust. Suutlikkuse suurendamise tugi on võtmetähtsusega ning enneolematust COVID-19 kriisist taastumine nõuab tugevaid sotsiaalpartnerite organisatsioone. Lisaks tuleb mõlema tööstuspoole jaoks säilitada sotsiaalse dialoogi eelisõigused ja see tähendab, et komisjon peab eelistama sotsiaalpartnerite konsultatsioone avalike konsultatsioonide asemel ja tagama, et ametiühingud kaasatakse tööjõu esindajatena. Samuti ei tohi kodanikuühiskonna dialoogi segi ajada sotsiaaldialoogiga, kodanikuühiskonna dialoogi tuleb edendada, kuid mitte viisil, mis õõnestab ametiühinguid või kahepoolset sotsiaaldialoogi. Sotsiaaldialoogil on keskne roll sotsiaalsete õiguste tugevdamisel ning jätkusuutliku ja kaasava kasvu edendamisel. Euroopa sotsiaalpartneritel on oma autonoomia ja eelisõiguste kohaselt oma roll Euroopa sotsiaalsete õiguste samba järgimisel ja rakendamisel. Lisaks on oluline, et tegevuskava toetaks Euroopa sotsiaaldialoogi ja selle tulemusi. Euroopa sotsiaalpartnerid saavad kaasa aidata miinimumõiguste kehtestamisele ja ühtse turu sotsiaalse mõõtme tugevdamisele ELi tasandi seisukohtade, ühise analüüsi ja soovi korral autonoomsete lepingute allkirjastamise kaudu, mille eesmärk on kehtestada uuenduslike ELi vahendite ja õigusaktide kehtestamine ja toimimine. Sotsiaaldialoogi roll poliitika ja õigusloome arengu varases, vahe- ja rakendusetapis tuleb arendada prognoositavaks ja tagatud protsessiks ning vajame ametiühingu kui töötajaid esindava sotsiaalpartneri õiguste tagatist.

Euroopa poolaasta ETUC ametiühingute kaasamise indeks näitab, et jõupingutused, mille eesmärk on luua sotsiaalpartneritele õigus osaleda ELi poolaastas, ei anna tulemusi. See puudutab eriti Euroopa poolaasta riiklikku mõõdet. Euroopa reegel (võib-olla uue direktiivi või määruse 1466/1997 muutmise kaudu) võib kehtestada riikide valitsustele kohustuse konsulteerida sotsiaalpartneritega poolaasta verstapostil koos mõne kvaliteedikriteeriumiga, nagu sobiv ajastus, sobiv dialoogi tase sisukas juurdepääs teabele ning sotsiaalpartnerite materiaalse ja mittemateriaalse võimekuse tagamine.

Töötajate osalemine ettevõtte otsustusprotsessides on ettevõtte ühtse turu sisese liikuvuse tõttu ohus. Tõendid näitavad, et ettevõtte otsused tehakse sageli töötajate kaasamise vältimiseks. Näiteks takistavad ELi direktiive ja eriti uuesti sõnastatud Euroopa töönõukogude direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vead teavitamise ja konsulteerimise õigusi. Siseriiklikes seadustes sätestatud sanktsioonid on harva proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Teabe- ja nõustamisõigused ei võimalda töötajaid kaasata ega kaitsta. ELi õigusaktid peaksid käivitama Euroopas lähenemise ülespoole.

Põhimõtte 8 kohaselt tuleks juhtumile anda juhtum töötajate õigus (sõltumata nende töölepingu laadist) pidada kollektiivläbirääkimisi. Õigus kollektiivläbirääkimistele on põhiõigus, mida EL sellisena tunnistab. Ühiskondlikest hüvedest tulenevad kollektiivlepingud toovad õigluse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse progressi seisukohast sellised lepingud, mis hõlmavad mittestandardseid ja platvormiettevõtete töötajaid (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjaid) tuleks pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja riiklike konkurentsieeskirjade kohaldamisalast täielikult väljapoole. ELi konkurentsiõigust ja riiklikke konkurentsieeskirju tuleb tõlgendada põhiõiguste valguses, tunnustades kõigi töötajate, ebatüüpiliste ja platvormitöötajate (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate) õigust kollektiivläbirääkimistele.

Meetmed, mille eesmärk on kehtestada ELis õiguste miinimummäär, võrdsed võimalused ühtsel turul

  1. Tugevam raamistik sotsiaalpartnerite osalemiseks ELi poolaastas / taastamiskavades, võib-olla seadusandliku algatuse kaudu.
  2. Euroopa töönõukogu direktiivi läbivaatamine, et tagada töötajate õiguse olla informeeritud ja konsulteeritud enne asjakohaste otsuste vastuvõtmist täiel määral kinni
  3. Seadusandlik algatus teavitamise, konsulteerimise ja osalemise kohta, sealhulgas õiguslikult siduvad miinimumnõuded töötajate juhatuse tasandil esindamise kohta
  4. ILO töötajate esindajate konventsiooni ratifitseerimine, 1971 (nr 135)
  5. Euroopa direktiiv hoolsuskohustuse kohta, mis keskendub inimõiguste austamisele, edendamisele ja jõustamisele ning vastutustundlikule äritegevusele.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

  1. Investeerige sotsiaaldialoogi, et parandada sektoriülest ja valdkondlikku sotsiaaldialoogi Euroopa tasandil, et arendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada läbirääkimisi ja suhelda oma liikmetega, sealhulgas digitaalses keskkonnas.
  2. Esitada selged, läbipaistvad ja garanteeritud eeskirjad, tööturu osapoolte täielikul kaasamisel, millele saab tugineda, kui tegemist on meetmetega, mille komisjon võtab, et esitada siduvate vormide vastuvõtmiseks tööturu osapoolte lepingud
  3. Austage ametiühingute kui töötajaid esindava sotsiaalpartneri õigusi
  4. Toetada sotsiaalpartnereid autonoomsete raamlepingute rakendamisel lepingutega seotud sihtotstarbelise rahastamise kaudu
  5. Pakkuge sotsiaalpartneritele spetsiaalset rahalist toetust COVID-19 kriisiga toimetulekuks, et nad saaksid taastumisel oma täielikku rolli täita.
  6. Tugevdada töötajate õigust pidada kollektiivläbirääkimisi, lõpetades ametiühingute rikutava tegevuse ja riigihangete kaudu, mis sõlmivad lepinguid ainult kollektiivlepingut kohaldavate ettevõtetega.
  7. Suurendada mitmeaastases finantsraamistikus ressursse töötajate esindusorganite koolitamiseks. Suurendada ressursse algatuste jaoks, mis toetavad Euroopa töönõukogude loomist ja nõuetekohast toimimist töötajate teavitamiseks ja nendega konsulteerimiseks.