Avaleht / III peatükk / Tervishoid

Põhimõte 16

Tervishoid

Tervishoiutöötajad kogu Euroopas töötavad kõvasti COVID-19 viiruse ravimise ja leviku peatamise nimel. Paljudel juhtudel on nende ülesanne raskendatud töötajate nappuse, ebapiisavate vahendite ning isikukaitsevahendite ja testimiskomplektide puudumise tõttu. Euroopa juhtorganid ja riikide valitsused peaksid võtma viivitamata meetmeid, et tagada tervishoiuteenuste hädavajaliku rahastamise saamine ja personali suurendamine lühikese aja jooksul. Euroopa poolaasta käsitleb tervishoiuteenuste jätkusuutlikkust ja kättesaadavust. Kokkuhoiumeetmed on avalike teenuste ulatust ja nende kättesaadavust drastiliselt vähendanud. 2019. aasta semestri alguses teatas ETUC, et tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemid põhjustavad üha suuremale osale ELi elanikkonnast tohutut muret ja kannatusi ning nõuavad viivitamatut tegutsemist. Rohkem kui 15 liikmesriigis on tervishoiuteenused väga halvad. Pikaajalise hoolduse katvus ja juurdepääs on mitmes liikmesriigis ebapiisav. Sektoris domineerib mitteametlik hooldus, kahjustades teenuseid ja naiste osalemist tööturul. Ehkki avaliku sektori struktuurid on sageli puudulikud, on erasektori võimalused äärmiselt kulukad, ligipääsmatud ja sageli viivad tervishoiusektori teenuste ja töötingimuste halvenemiseni. Möödunud poolaasta tsüklis ei kaalutud olulisi investeeringuid. Keskmises ja pikas perspektiivis on avalike kulutuste suurendamine tervishoiule ja investeeringute suurendamine rahvatervisesse ülioluline, mitte ainult selleks, et tühistada paljude aastate alakulutust, vaid ka selleks, et tervishoiutöötajad ja -rajatised saaksid tulevaste nõudmistega hakkama saada. Euroopas oli juba enne COVID-19 puhangut puudu umbes miljon tervishoiutöötajat. Valitsused peavad radikaalselt muutma oma lähenemisviisi rahvatervisele ja avalikele teenustele: lühiajalised lepingud ja ebakindlad töökohad tervishoiusektoris ei piisa selliste hädaolukordade lahendamiseks.

Juurdepääs tervishoiuteenustele ja pikaajalisele hooldusele on ELi hädaolukord. ELi poolaasta tsükkel edendas ratsionaliseerimist ja kulutõhusust, mis tähendas struktuuride liitmist, juba eraldatud ressursside muutmist, hoolduse hospitaliseerimist, kuid peaaegu kunagi riiklikke investeeringuid vajalikesse töötajatesse ja teenustesse. Tervishoiukulud suurenevad paljudes liikmesriikides. Stabiilsuse ja kasvu pakti reeglid on laiendanud eraturg, mis pakub inimestele tervishoiuteenuseid ja kindlustust. See vähendab juurdepääsu tervishoiuteenustele, mis on elanike seas üks peamisi rahulolematuse põhjuseid.

Hooldussektor on eakate inimväärse elatustaseme tagamiseks ülioluline. Töö ja pakutavate teenuste kvaliteedi tõstmiseks on vaja parandada sektori atraktiivsust. Sektoris on palju sisserändajaid, deklareerimata ja dokumentideta töötajaid, eriti naissoost rändajaid. Oluline on kõrvaldada kõik selles sektoris töötavate inimeste haavatavuse alad ja anda töötajatele võimalus parandada oma oskusi ja töötingimusi nii enda kui ka kasutajate huvides.

EL peaks nõudma õigustel põhinevat lähenemisviisi ja riiklikke investeeringuid universaalsetesse, solidaarsuspõhistesse ja soolisele reageerimisele vastavatesse sotsiaalkaitsesüsteemidesse rahvusvahelisel, Euroopa ja riiklikul tasandil. Samuti peaks see püüdlema ülespoole suunatud lähenemiseesmärkide ja laste, tervishoiu, eakate, pikaajalise, puuetega inimeste ja ülalpeetavate hoolduse rahastamise eraldamise poole, et tagada universaalne ulatus ja kvaliteetne hooldus.

Vananeva elanikkonna praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks tuleks suuremad kulutused kõigile kättesaadavatele ja taskukohastele teenustele kvaliteetsed tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse avalikud teenused peavad olema investeeringud. Ennetavat ravi tuleb tõhustada nõuetekohase poliitika ja rahastamise kaudu. Ametialane areng, koolitus, haridus ja karjääri tunnustamine on üliolulised, et parandada hoolduse kvaliteeti ja ulatust ning pakkuda kvaliteetseid töövõimalusi. Töö ja eraelu tasakaalu poliitika peaks toetama hoolduskohustustega töötajaid. EL peaks kasutusele võtma ELi Right2Care'i, mida toetatakse riiklike tegevuskavadega.

Meetmed, mille eesmärk on kehtestada ELis õiguste miinimummäär, võrdsed võimalused ühtsel turul

  1. Tagage kvaliteetse ja taskukohase tervise- ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus kõikides liikmesriikides.
  2. Vaba liikumine: määruse 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) läbivaatamine, et tugevdada selliste süsteemide, sealhulgas tervishoiu ja LTC kooskõlastamist, et parandada liikuvate töötajate õigusi.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

  1. ELi programm Right2Care, mida toetavad riiklikud tegevuskavad Euroopa poolaasta kaudu ja mis põhineb läbipaistvatel ja ambitsioonikatel eesmärkidel
  2. Tööalase heaolu suutlikkuse, toimimise ja mõju jälgimine (riiklikes süsteemides ja kollektiivläbirääkimiste roll).
  3. ELi algatused riiklikult rahastatavate, universaalsete ja juurdepääsetavate tervishoiusüsteemide vastupidavuse tugevdamiseks.