Kodu / I peatükk / Sooline võrdõiguslikkus

Põhimõte 2

Sooline võrdõiguslikkus

Tööhõive erinevused ei vähene ja liikmesriikide vahel on endiselt suuri erinevusi. Tööhõive erinevuste üldine paranemine on seotud soolise palga ja pensionilõhe suureneva erinevusega. Eurostati ja säästva arengu eesmärkide jälgimine näitab puudusi, mida naised kogevad, kui nad kannavad leibkonnas hooldamise koormust. Kui naised saavutavad hariduses paremaid tulemusi, on nende ametialane karjäär vähem edukas kui meestel. Naised domineerivad olulistes majandussektorites, nagu haridus, hooldus, teenused ja jaemüük, sellegipoolest hinnatakse nende tööd vähem kui meeste tööd nii selles sektoris kui ka sektorite lõikes. Populistlikud jõud seavad ohtu Euroopa ühiskonna viimase paarikümne aasta jooksul saavutatud edusammud. See võib ohustada naiste osalemist tööturul (niigi kogu ELis juba üsna ebaühtlane) ja tuua oma panuse ELi potentsiaalsesse kasvu.

EL eesmärk on saavutada täielik sooline võrdõiguslikkus, võrdse ja võrdväärse töö eest makstava palga täielik võrdsus ning meeste ja naiste võrdne töö- ja perekohustuste jagamine.

Sellel taustal toetab ETUC a seadusandlik algatus soolise palgalõhe vastu võitlemiseks, mis lahendaks puudused praeguses ELi õigustikus. ETUC nõuab selleks õiguslikult siduvaid palga läbipaistvuse meetmeid, mis viiksid õigusaktide lähendamiseni liikmesriikides  soolise palgalõhega paremini toime tulla.

ETUC nõuab ka põhjalikku direktiivi, mis tagaks igasuguse taustaga naiste esindatuse nii juhatuse kui ka tegevjuhtkonna ettevõtete juhatustes 40% siduva kvoodina.

Samuti on soovitatav välja anda a Juhend töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi rakendamiseks. Selline juhend peaks soodustama ELi direktiivi ülevõtmist kutsealadevaheliste kokkulepete kaudu viisil, mis vähendaks direktiivi vastuvõtmise ja selle hilisema rakendamise vahelist aega.

Võttes aluseks tegevuskava 2030 - ja vaesust, soolist võrdõiguslikkust ja inimväärset tööd käsitlevad säästva arengu eesmärgid - peaks Euroopa poolaasta jälgima ja toetada investeeringuid töö ja eraelu tasakaalu saavutamiseks, täita sooline lõhe perehoolduse tõttu kaotatud tööpäevade arvu osas ja keskenduda soolise lõhe vähendamisele pensionitulus. Euroala soovitused ja riigipõhised juhised peaksid looma optimaalsed tingimused riiklike investeeringute jaoks taskukohastesse ja kvaliteetsetesse lasteasutustesse.

Meetmed, mille eesmärk on kehtestada ELis õiguste miinimummäär, võrdsed võimalused ühtsel turul

  1. Direktiiv soolise palga läbipaistvuse kohta - võrdne tasu võrdse ja võrdse väärtusega töö eest
  2. Töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi rakendamine
  3. Juriidilised algatused soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse tagamiseks ettevõtete juhatustes (nt naiste nõukogu järelevalvenõukogudes heakskiitmine).
  4. Soopõhiste andmete ja soolise võrdõiguslikkuse indeksi kasutamine ning poliitika mõju hindamine sootundlikust vaatenurgast.
  5. Toetada ELiga ühinemist naistevastase vägivalla vastu võitlemise Istanbuli konventsiooniga + ILO konventsiooni nr. 190

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

  1. Sihtotstarbeline pensionitulu tasakaalustamatus ja selle kõrvaldamine.
  2. Seoses 5. ja 8. säästva arengu eesmärgiga luuakse uued töö- ja eraelu tasakaalu kriteeriumid. Naiste edutamine kõrgetele juhtivatele kohtadele ettevõtetes.
  3. Semestris soolise võrdõiguslikkuse indeksi abil. Ettevõtete sotsiaalse vastutuse rakendamise hindamine sootundlikust vaatenurgast.
  4. Piirata soolist segregatsiooni tööturul, vahetades suhtlusstrateegiatest saadud kogemusi, et ületada soolisi stereotüüpe hariduses ja koolituses.