II PEATÜKK (24–29)

LAADAD TÖÖTINGIMUSED

Ebakindla tööga tegelemist tuleb pidada prioriteediks. Ebakindla töö lõpetamine, tagades seaduslikud õigused alalistele lepingutele ja täistööajaga tööle. Tellimuse ja nulltunni tüüpi lepingute ning muude ebakindlate töökorralduste ja vormide keelustamine, alaliste lepingute muutmine standardiks, pöörates tähelepanu töötajatele, kes töötavad uutes töövormides ja digitaalmajanduses/platvormidel. Läbirääkimised ambitsioonika kvaliteetse praktika direktiivi üle, et vähendada noorte sotsiaalset tõrjutust. Kvaliteetsete töökohtade tagamine ja töötingimuste parandamine on tööjõupuuduse lahendamisel kesksel kohal. Parim viis töökvaliteedi ja õiglaste töötingimuste tagamiseks on kollektiivläbirääkimiste edendamine ja tugevdamine, eelkõige valdkondlikul ja sektoritevahelisel tasandil. Kollektiivläbirääkimiste ulatuse suurendamine peaks olema kõigis liikmesriikides prioriteet ja see peaks aitama kaasa otsustavate meetmete võtmiseks, sealhulgas piisavat miinimumpalka käsitleva direktiivi ambitsioonika ülevõtmise kaudu, mille eesmärk on hõlmata 80%, ja soolise palga läbipaistvuse direktiivi.
Ametiühingute ja töötajate õiguste kaitsmine ja tugevdamine, sealhulgas üldine organiseerumisõigus, ametiühingute juurdepääs töökohtadele, õigus pidada kollektiivläbirääkimisi ja õigus streikida. Rünnakuid ametiühingute vastu tuleb vältida: ametiühingu lõhkumine peab olema kuriteona karistatav! See on vajalik demokraatia kaitsmiseks ja tugevdamiseks Euroopas.
Tõhusate ELi meetmete võtmine töökohtade ja sissetulekute, sealhulgas pensionide kaitsmiseks, võttes otsustavaid meetmeid elukalliduse kriisi sotsiaalse mõõtmega tegelemiseks. Oluline on edendada palgatõusu ning toetada sissetulekute ja töötingimuste lähenemist ülespoole.
Tutvustame a Euroopa raamistik palkade ülespoole lähenemise edendamiseks ning tagada, et rahvusvahelised ettevõtted tunnustaksid ametiühinguid ja peavad nendega riiklikul tasandil läbirääkimisi kollektiivlepingute sõlmimiseks kõigis riikides, kus nad tegutsevad, ning määratlema tee võrdse tasu saamiseks samaväärse töö eest, pidades silmas eri riikides töötajatele makstavat palka.
Kliimaeesmärkide saavutamine läbi a lihtsalt üleminek. Ametiühingute kaasamise ja kollektiivläbirääkimiste põhimõtetel põhineva direktiivi juurutamine töömaailma õiglaseks üleminekuks muutuste ennetamise ja juhtimise kaudu.
Töötajate kontrolli suurendamine tööaja paindlikkuse üle ja tööaja lühendamine, säilitades samal ajal täispalka ja kompenseerivat värbamist, sealhulgas töökorraldust, mis tagab soolist ümberkujundavat lähenemisviisi ja sunniviisilise osalise tööajaga töötavate isikute lepingujärgse tööaja pikendamiseks.
Hoiatusmehhanismi juurutamine, mis annab sotsiaalpartneritele võimaluse teatada, kui liikmesriigid ei ole täitnud sotsiaaldialoogiga seotud kohustusi. Selline hoiatusmehhanism peaks: (i) olema välja töötatud kokkuleppel ELi tasandi valdkondadevaheliste sotsiaalpartneritega; (ii) ette näha, et ELi tasandi valdkonnaülesed sotsiaalpartnerid võivad eraldi või ühiselt esitada hoiatusaruande enda nimel või riikliku sotsiaalpartneri nimel, iv) määrata kindlaks hoiatusaruande koostamise struktuur olukordade kohta, kus sotsiaalpartnereid riiklikul tasandil ei ole selgelt määratletud sotsiaalpoliitiliste struktuuridega piisavalt kaasatud; v) määrata kindlaks meetmed, mida komisjon võtab. võib eeldada järelmeetmete võtmist, (vi) määrata kindlaks aruande tüüp, mille komisjon koostab võetud meetmete ja tehtud muudatuste kohta, (vi) võimaldama regulaarseid kohtumisi ELi valdkondadevaheliste sotsiaalpartnerite vahel. edusammude arutamiseks.
Sotsiaaldialoogi mõjuhinnangu nõude kehtestamine, mis on oluline vahend sotsiaalse dialoogi austamise ja edendamise tagamiseks. ELi seadusandjad peaksid olema kohustatud teatama, kuidas nende ettepanekud on sotsiaaldialoogi edendanud – olenemata valdkonnast (sarnaselt VKEde testiga). Reguleeriva kontrolli nõukogu peaks tagama selle kohaldamise ja esitama selle kohta mõjuhinnangute osana aruande, selgitades, kuidas algatusega tagatakse sotsiaalpartnerite kaasamine, sotsiaaldialoogi aktiivne edendamine ja ametiühingute õiguste austamine. Samuti tuleks läbi viia olemasolevate määruste ja direktiivide järelhindamine, et teha kindlaks ja parandada kõik piirangud või tavad, mis kahjustavad sotsiaalset dialoogi ja kollektiivläbirääkimisi kõigil tasanditel.
ETUC rõhutab seda Euroopa sotsiaalne dialoog nõuab komisjoni täielikku ja otsest sisemist toetust, nii poliitiliselt, rahaliselt kui ka administratiivselt, nii valdkondadevaheliseks kui ka sektoritevaheliseks sotsiaaldialoogiks. Komisjoni üleskutse sõlmida rohkem sotsiaalpartnerite kokkuleppeid nõuab selget poliitilist pühendumust, piisavaid ressursse ja komisjoni toetust valdkondlikuks ja valdkonnaüleseks sotsiaaldialoogiks.
Tehisintellekti tõhusa reguleerimise tagamine töökohal, lisades ELi õigusaktidesse põhimõtte „inim juhib”. See hõlmab muu hulgas töötajate ja ametiühinguõiguste täielikku austamist, samuti ametiühingute ja kollektiivläbirääkimiste täielikku kaasamist tehisintellekti süsteemi elutsükli igal etapil (projekteerimine, rakendamine, ümberhindlus jne). tugevdada ametiühingute ja töötajate esindajate teavitamist, konsulteerimist ja osalemist nende rakenduste rakendamisel töökohal.
Kohustus saavutada null surmajuhtumit töökohal ja töö tõttu. ELi töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide ning muude Euroopa algatuste täiustamine ja laiendamine selle eesmärgi saavutamiseks. Psühhosotsiaalsete riskide ning veebiahistamise ja häbistamise ennetamine töökohal Euroopa direktiivi kaudu. Lisaks on ülioluline kohandada Euroopa tööohutust ja töötervishoidu käsitlevat õigusraamistikku, et kaitsta töötajaid kliimamuutustega seotud esilekerkivate riskide eest, samuti vastavaid kohanemis- ja leevendamisstrateegiaid. Tutvustame ELi õigusakte, mis kehtestavad temperatuuripiirangud tööks, välis- ja siseruumides.
Algatuste arendamine selleks tagada töötajate ja ametiühingute õiguste täielik jõustamine ning tugevdada töö- ja sotsiaalõiguse järelevalveteenuseid ja kaebuste esitamise mehhanisme.
ELi üldise alltöövõtu õigusraamistiku kehtestamine, et piirata allhankeahela pikkust ja tagada solidaarne vastutus, mis annab töötajatele võimaluse nõuda oma õigusi, taotleda hüvitist ja võtta ettevõtte vastutusele. Võitlemine kunstlike piiriüleste kokkulepetega, nagu kuritarvitavad allhanked ja postkastiettevõtted.
Tööjõu liikuvuse eeskirjade jõustamise parandamine tõhusama Euroopa Tööameti (ELA) poolt. Kolmepoolses vaimus peaks ELA tugevdama oma sotsiaalpartnerite strateegilist kaasamist kõigil tasanditel, tagades, et Euroopa, valdkondlikud ja riiklikud sotsiaalpartnerid kaasatakse ameti ülesannete ja tegevuste väljatöötamisse ja elluviimisse struktureeritud, süstemaatiliselt ja õigeaegselt.
Riiklike kasutajatoe loomine ettevõtetele ja liikuvatele töötajatele, kellel on küsimusi kohaldatavate siseriiklike õigusaktide kohta. Pidevalt tuleks rahastada ELi eelarvest volitada ametiühingute nõustamisstruktuure riiklikul ja piirkondlikul tasandil, et toetada liikuvaid ja võõrtöötajaid kohapeal, mis võimaldab ametiühingutel tõhusalt täita neile ELi eeskirjade alusel pandud ülesandeid, aidates töötajatel kasutada ELi liikuvus- ja töörände eeskirjadest tulenevaid õigusi ja nõuda neid.
Töökohtade tagamise instrumentide osas pakuks otseste töökohtade loomise kohalikke algatusi toetav Euroopa programm pikaajalistele töötutele töövõimalusi riikliku programmi kaudu tööotsijatele, kes ei suuda leida võimalusi avatud tööturul. The Töö garantii peaks tuginema järgmistele peamistele põhimõtetele: i) pakkudes töövõimalusi, mis on kooskõlas individuaalsete pädevuste ja karjääripüüdlustega; ii) töötute vabatahtlik kaasamine ilma tingimusteta tööpakkumistest keeldumise korral (nt töötushüvitistele juurdepääsu takistamine) ja ilma tagajärgedeta osalejatele, kes otsustavad töölt või programmilt lahkuda; iii) kvaliteetsete tööpakkumiste pakkumine koos alaliste lepingute, töötasu ja õigustega kooskõlas asjakohase kollektiivlepingu ja riiklike tööstandarditega, samuti oskuste täiendamise ja ümberõppe võimaluste pakkumine; iv) ja territoriaalne lähenemine: alt-üles strateegia, mis põhineb sotsiaalsel dialoogil ja piirkonna teiste osalejate osalusel, tagamaks, et programm vastab territooriumi rahuldamata vajadustele.
Tugeva arendamine Euroopa töönõukogu direktiiv tagada tõhus juurdepääs õiguskaitsele ja Euroopa töönõukogude õiguste jõustamine. Töötajate teavitamist, konsulteerimist ja osalemist käsitleva seadusandliku algatuse ja ELi raamistiku tutvustamine, sealhulgas õiguslikult siduvad miinimumstandardid töötajate osalemiseks riikidevahelistes ümberstruktureerimisprotsessides.
Tegelemine direktiivi täieliku ja nõuetekohase ülevõtmise puudumisega Töö- ja eraelu tasakaalu direktiiv mitmes liikmesriigis, mida komisjon on juba rõhutanud.
ETUC kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti direktiivi kaugtöö ja töö katkestamise õiguse kohta, et tagada kaugtööd tegevatele inimestele piisavad töötingimused ning kõigile töötajatele parem töö- ja eraelu tasakaal. See peaks: i) tagama olemasoleva ühenduse katkestamise õiguse; ii) tagama kaugtöötajatele võrdse tasu ja kohtlemise; iii) kaitsta privaatsust ja vältida invasiivset jälgimist; iv) tagama, et kaugtöö tegemise otsus on töötaja kätes ja see ei puuduta töökohtade asendamist; v) Tagada ametiühingute kaasamine kaugtöö kavandamisse ja elluviimisse kollektiivläbirääkimiste kaudu.
Tugevuse tagamine investeeringud hooldusse ning luua kvaliteetne avalik kaasavate ja mittetulunduslike hooldusteenuste infrastruktuur, mis on kõigile kättesaadavad ja kättesaadavad ning pakuvad kvaliteetseid töökohti avalikus hooldusteenuses. Kvaliteetsed avalikud teenused on põhiõigus ja peavad toetama demograafilist, demokraatlikku ja sotsiaalmajanduslikku arengut. Nende kättesaadavus, mis peab vastama soolisele võrdõiguslikkusele, on peamine vahend võitluses ebavõrdsuse ja hoolduskohustuste ebavõrdse jaotuse vastu, pakkudes samas kõigile võimalusi ja kvaliteetseid töökohti.
Tagamine a õiglane ja õigustel põhinev lähenemisviis rändele ja varjupaigale. Ränne peab olema õiglane ja inimõigustel põhinev ning kõiki töötajaid, olenemata kodakondsusest, tuleks kohelda võrdselt ja nende õigusi tuleb austada. Tööjõurännet väljastpoolt ELi (3. riigid) saaks parandada, pakkudes rohkem võimalusi korrapäraseks ja korralikuks tööjõurändeks erinevate oskuste tasemete ja sektorite vahel. Regulaarsete rändeteede tagamine on ainus viis võõrtöötajate kaitsmiseks ning nende kuritarvitamise ja ärakasutamise ärahoidmiseks, sealhulgas ELi liikmesriikide vahelise fiktiivse lähetamise eest.