Põhimõte 5

Euroopa tööturg halvenes 2020. aasta esimesel poolel tohutult, selle algatas Covid-19 pandeemia ja nakkuse vältimiseks võetud meetmed. Ebastabiilse, madalapalgalise ja / või osalise tööajaga (sh dokumentideta ja deklareerimata töötajad) töötajad kannatasid esimesena pandeemia sotsiaalsete tagajärgede all.

Mittestandardse ja ebakindla töö dramaatiline laienemine viimastel aastakümnetel on otsene tulemus ärimudelil, mis suunab riskid tööandjalt töötajale. Üleminek tähtajatute lepingute suunas on piiratud, kuna maksustamine ja õigusaktid loovad negatiivse majandusliku eelarvamuse tavapäraste töövormide suhtes. Tegelikult ei näita näitajad töö kvaliteedi osas ühtlustumist ega paranemist ELi tasandil. On aeg tutvustada a näitajate kogum, mis mõõdab töökohtade kvaliteeti sotsiaalse tulemustabeli alajaotisena. Töökvaliteedi mõõtmisel võiks juhtpaneel kontrollida järgmisi elemente: korralikud palgad; töökindlus tavapärase tööhõive ja sotsiaalkaitsele juurdepääsu kaudu; elukestva õppe võimalused; inimväärsed töötingimused ohututes ja tervislikes töökohtades; mõistlik tööaeg hea töö- ja eraelu tasakaaluga; ning ametiühingute esindamine ja läbirääkimisõigused (vt ka P4). Covid-19 kriisi kontekstis tuleks alati vältida kompromissi ühelt poolt majandustegevuse hoogustamise ja teiselt poolt kvaliteetsete töökohtade loomise vahel.

Platvormitöötajad on toimetanud toitu ja kaupu karantiini sattunud või viirusesse nakatunute koju. Ülemaailmne pandeemia on näidanud, et mittestandardsetel töötajatel peab olema sama õiguskaitse nagu tavaliste seaduslike lepingutega töötajatele, kellel oleks juurdepääs ennetavale tervisekaitsele, sotsiaalsele kaitsele ja kõigile teistele tööõigustele. Austades täielikult riiklikke tööturumudeleid ja riiklike sotsiaalpartnerite autonoomiat ning nende õigust sõlmida kollektiivlepinguid, viiakse see läbi algatuste kaudu, mille eesmärk on kõigile töötajatele, sealhulgas dokumentideta, deklareerimata, mittestandardsed ja füüsilisest isikust ettevõtjad, terviklike õiguste kogumi kehtestamine ja tagamine, et ebakindlatel töötajatel oleks rohkem volitusi pidada läbirääkimisi nende vajadusi rahuldavate töötingimuste üle.

Õiguslikku raamistikku tuleks täiustada ja see peaks tagama programmi koordineeritud ülevõtmise Läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiiv (TPWCD). Sellised kooskõlastatud jõupingutused peaksid vähendama ülevõtmiseks vajaminevat aega riiklike sotsiaalpartnerite kutsealadevaheliste kokkulepete abil.

Sammud poole tööturu killustatuse vähendamine tuleneb sotsiaalkaitsele juurdepääsu käsitleva ELi soovituse rakendamisest ja rakendamise jälgimisest (vt ka lk 13). Eelkõige jälgib sotsiaalne tulemustabel tööalase staatuse alusel diskrimineerimist (praegu tuvastatakse diskrimineerimine vanuse, soo ja haridustaseme alusel).

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. ELi kvaliteetse tööhõive programm: jälgida tööturu killustatuse mõjusid ja mõõta edusamme turvalise ja kohanemisvõimelise tööhõive suunas, aktiveerimismeetmeid ja kõrvaldada ametiseisundil põhinevad lüngad.
2. Siseriikliku ja ELi õigustiku hindamine uute töövormide valguses ja töö tulevikuks valmistumine: tööjõu tagamine, kaitse ebaõiglase vallandamise eest, õigus täistööajaga töötamisele, töötajate suveräänsus tööajal.

Põhimõte 6

Andmed palkade ja kollektiivläbirääkimiste kohta näitavad, et palgasuundumused on endiselt vaoshoitud ja ülespoole lähenemine puudub. Selle põhjuseks on peamiselt:

• Ebaõnnestumine kollektiivläbirääkimiste õiguse austamise tagamisel ja kauplejate ametiühingute rikutud tavade kasv on viinud kollektiivlepingute hõlmatus.
• Kohustuslik miinimumpalk mis - kus nad olemas on - on enamikus liikmesriikides seatud alla sündsuse künnise ega taga töötajate ja nende perekondade inimväärset elatustaset ega näe ette sotsiaalpartnerite osalemist.
• Stabiilsuse ja kasvu pakti (SGP) reeglid, mis avaldavad riiklikele süsteemidele liigset survet ja Troika programmid, mis hävitasid kollektiivläbirääkimised.
• Liiga palju töötajaid ei hõlma kollektiivlepingud, vaid ainult isiklikud lepingud

Palgataseme ja kollektiivläbirääkimiste osas on liikmesriikide vahel ja nende sees endiselt suured erinevused. See tekitab sotsiaalse dumpingu olukorra, millel on valdavalt negatiivne mõju tööturu madalaimale osale. Lisaks on kollektiivläbirääkimiste õiguste eiramisega seotud ebasobival ja ebaõiglasel palgakujundusel ka a negatiivne mõju palkadele tõstab palgaskaala kõrgemale, mis viib sisemajanduse nõudluse vähenemiseni kui ELi majanduskasvu peamise tõukejõuna - eriti majanduskriisi olukorras, mille praegu põhjustab COVID 19 pandeemia.

Seetõttu on see hädavajalik tagada, et töötajate õigused kollektiivläbirääkimistele ja õiglasele töötasule austatakse täielikult kõikides liikmesriikides. Siseturul on vaja kehtestada võrdsed võimalused ja käivitada palkade ühtlustumine. Selles on võtmeroll piisava miinimumpalga Euroopa direktiivil. Käesolev direktiiv peab tagama, et seadusjärgne miinimumpalk ei tohi langeda alla sündsuse künnise ja on piisav ning see määratakse kindlaks sotsiaalpartnerite täielikul kaasamisel. Lisaks peab see suurendama ametiühingute suutlikkust pidada õiglaste palkade ja töötingimuste osas läbirääkimisi ning tegeleda ametiühingute rikkumisega ning kaitsta hästitoimivaid kollektiivläbirääkimisi ja töösuhete süsteeme.

Palgakonvergentsi tõus Euroopas aitaks ületada palgalõhesid riikide vahel ja riikide vahel (eriti ida ja lääne vahel) ja parandada palgaosa majanduses, vähendada ebavõrdsust ning suurendada sisemist nõudlust ja tootlikkust. Seda saab saavutada järgmiselt:

• Adekvaatse miinimumpalga Euroopa direktiivi tuleb muuta, et tagada ametiühingute õiguse kollektiivläbirääkimistele austamine, ametiühingute rikutava tegevuse lõpetamine ja seadusjärgse miinimumpalga tõusu tagamine;
• Selle tagamine ainult tööandjatele, kes austavad töötajate õigust kollektiivläbirääkimisi pidada ja asjakohaseid kollektiivlepinguid rakendada, saab sõlmida riigihankelepinguid, toetusi, vahendeid, ühise põllumajanduspoliitika makseid, SURE-d, taastamiskava jne;
• Meetmed ja meetmed, mis edendavad kollektiivläbirääkimiste õigusi ja suutlikkust, sealhulgas majandusliku ja sotsiaalse juhtimise vahendite raames, näiteks Euroopa poolaasta, tööhõivesuunised, EPSR ja sotsiaalne tulemustabel.

ELi direktiiv, mis käsitleb sooline palgalõhe ja siduvad palga läbipaistvuse meetmed, sealhulgas selgitada põhimõtet, et võrdse väärtusega töö eest makstakse võrdset tasu, mis võimaldab töötajatel ja ametiühingutel saada teavet palgataseme üle otsustamise kriteeriumide kohta ja pidada läbirääkimisi samaväärse töö eest; on vajalik ka meeste ja naiste võrdse palga tagamiseks.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. 1. Kollektiivläbirääkimiste edendamiseks koostöös liikmesriikidega tööturu osapooltega välja töötatud riiklikud tegevuskavad kollektiivläbirääkimiste ja õiglase miinimumpalga raamdirektiivi osana.
2. ELi poolaasta protsessis: palgameelsete meetmete programm.

Põhimõte 7

Euroopa poolaasta on edendanud reforme, mis leevendavad või vähendavad töötajate kaitset, samuti seadusi individuaalsete vallandamiste kohta riiklikul tasandil (näiteks koondamishüvitiste piiramine ebaõiglase vallandamise korral või töötaja ennetamise ennetamine töölt lahkumise korral) ebaseaduslik vallandamine jne). Nende reformide ja kollektiivläbirääkimistele juurdepääsu piiramise vahel on positiivne seos.

TPWCD ettepaneku mõju hindamine annab tõendeid kõigi selle põhimõttega seotud peamiste probleemide kohta.

Nagu eespool öeldud, Covid-19 pandeemia on veelgi enam näidanud, et uued töövormid peavad olema seaduslikult kaetud, et töötajatel oleks juurdepääs vajalikule kaitsele ja et platvormitöötajad oleksid töötajad. Mõned meetmed on juba selle tegevuskava osa, näiteks väljakuulutatud õigusakt minimaalse palga ja kollektiivläbirääkimiste, sotsiaalkaitsele juurdepääsu, soolise palgalõhe vähendamise või soolise palgalõhe rakendamise kohta. Soovitus sotsiaalkaitsele juurdepääsu kohta. Pealegi on Euroopa Komisjon kuulutanud välja eelseisva määruse mittestandardsete töötajate ja platvormiettevõtete töötajate kohta.

Tehnoloogilised, rohelised ja demograafilised üleminekud muudavad EL-i tootlikku struktuuri, kuid töötajaid kaitstakse harva nende kahjulike mõjude eest, mis neil muutustel võivad olla nende individuaalsele positsioonile. Enamik liikmesriike ei kirjelda edusamme; tehnoloogiliste või keskkonnasõbralike üleminekutega seotud töötajate kollektiivsete ja individuaalsete õiguste tugevdamiseks on vaja tõhusamaid meetmeid, mis tagavad õiglasema ülemineku. Nende hulka võiks kuuluda:

• töötavate töötajate õigus saada kutseõpet või oskuste kinnitamist;
• õigus saada ALMP-pakett professionaalsete üleminekute ajal;
• an tööandja kohustus pidada läbirääkimisi üleminekukavade üle, et prognoosida muutusi ja määratleda strateegiad, mis tagavad tööhõive taseme ning piiravad välismõjusid ja negatiivset mõju tarneahelale.
• ametiühingute õigus olla informeeritud ja konsulteeritud otsuste puhul, mis puudutavad rohkem kui viit inimest, ühes või mitmes riigis, samuti kohustus alustada läbirääkimisi esinduslike ametiühingutega selliste otsuste korral, mis on seotud tehnoloogiliste või keskkonnaalaste üleminekutega, mis mõjutavad enam kui 5 inimese tööasendit.
• VKEde üleminekukavad kohalikul tasandil, hõlmates territooriumi või ettevõtete gruppi.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. Siseriikliku ja ELi õigustiku hindamine uute töövormide valguses ja ettevalmistus töö tulevikuks, nagu 5. põhimõttes.

Põhimõte 8

Sotsiaaldialoog on inimväärse töö ja õiglase palga eeldus ning see on Euroopa sotsiaalõiguste samba põhiprintsiip. Samba tegevuskava rakendamise kontekstis rõhutab ETUC, et tõhus sotsiaaldialoog nõuab sotsiaalpartneritelt lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks ja rakendamiseks piisavaid ressursse ja asjatundlikkust. Suutlikkuse suurendamise tugi on võtmetähtsusega ning enneolematust COVID-19 kriisist taastumine nõuab tugevaid sotsiaalpartnerite organisatsioone. Lisaks tuleb mõlema tööstuspoole jaoks säilitada sotsiaalse dialoogi eelisõigused ja see tähendab, et komisjon peab eelistama sotsiaalpartnerite konsultatsioone avalike konsultatsioonide asemel ja tagama, et ametiühingud kaasatakse tööjõu esindajatena. Samuti ei tohi kodanikuühiskonna dialoogi segi ajada sotsiaaldialoogiga, kodanikuühiskonna dialoogi tuleb edendada, kuid mitte viisil, mis õõnestab ametiühinguid või kahepoolset sotsiaaldialoogi. Sotsiaaldialoogil on keskne roll sotsiaalsete õiguste tugevdamisel ning jätkusuutliku ja kaasava kasvu edendamisel. Euroopa sotsiaalpartneritel on oma autonoomia ja eelisõiguste kohaselt oma roll Euroopa sotsiaalsete õiguste samba järgimisel ja rakendamisel. Lisaks on oluline, et tegevuskava toetaks Euroopa sotsiaaldialoogi ja selle tulemusi. Euroopa sotsiaalpartnerid saavad kaasa aidata miinimumõiguste kehtestamisele ja ühtse turu sotsiaalse mõõtme tugevdamisele ELi tasandi seisukohtade, ühise analüüsi ja soovi korral autonoomsete lepingute allkirjastamise kaudu, mille eesmärk on kehtestada uuenduslike ELi vahendite ja õigusaktide kehtestamine ja toimimine. Sotsiaaldialoogi roll poliitika ja õigusloome arengu varases, vahe- ja rakendusetapis tuleb arendada prognoositavaks ja tagatud protsessiks ning vajame ametiühingu kui töötajaid esindava sotsiaalpartneri õiguste tagatist.

Euroopa poolaasta ETUC ametiühingute kaasamise indeks näitab, et jõupingutused, mille eesmärk on luua sotsiaalpartneritele õigus osaleda ELi poolaastas, ei anna tulemusi. See puudutab eriti Euroopa poolaasta riiklikku mõõdet. Euroopa reegel (võib-olla uue direktiivi või määruse 1466/1997 muutmise kaudu) võib kehtestada riikide valitsustele kohustuse konsulteerida sotsiaalpartneritega poolaasta verstapostil koos mõne kvaliteedikriteeriumiga, nagu sobiv ajastus, sobiv dialoogi tase sisukas juurdepääs teabele ning sotsiaalpartnerite materiaalse ja mittemateriaalse võimekuse tagamine.

Töötajate osalemine ettevõtte otsustusprotsessides on ettevõtte ühtse turu sisese liikuvuse tõttu ohus. Tõendid näitavad, et ettevõtte otsused tehakse sageli töötajate kaasamise vältimiseks. Näiteks takistavad ELi direktiive ja eriti uuesti sõnastatud Euroopa töönõukogude direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vead teavitamise ja konsulteerimise õigusi. Siseriiklikes seadustes sätestatud sanktsioonid on harva proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad. Teabe- ja nõustamisõigused ei võimalda töötajaid kaasata ega kaitsta. ELi õigusaktid peaksid käivitama Euroopas lähenemise ülespoole.

Põhimõtte 8 kohaselt tuleks juhtumile anda juhtum töötajate õigus (sõltumata nende töölepingu laadist) pidada kollektiivläbirääkimisi. Õigus kollektiivläbirääkimistele on põhiõigus, mida EL sellisena tunnistab. Ühiskondlikest hüvedest tulenevad kollektiivlepingud toovad õigluse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse progressi seisukohast sellised lepingud, mis hõlmavad mittestandardseid ja platvormiettevõtete töötajaid (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjaid) tuleks pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 ja riiklike konkurentsieeskirjade kohaldamisalast täielikult väljapoole. ELi konkurentsiõigust ja riiklikke konkurentsieeskirju tuleb tõlgendada põhiõiguste valguses, tunnustades kõigi töötajate, ebatüüpiliste ja platvormitöötajate (sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate) õigust kollektiivläbirääkimistele.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. Investeerige sotsiaaldialoogi, et parandada sektoriülest ja valdkondlikku sotsiaaldialoogi Euroopa tasandil, et arendada sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada läbirääkimisi ja suhelda oma liikmetega, sealhulgas digitaalses keskkonnas.
2. Esitada selged, läbipaistvad ja garanteeritud eeskirjad, tööturu osapoolte täielikul kaasamisel, millele saab tugineda, kui tegemist on meetmetega, mille komisjon võtab, et esitada siduvate vormide vastuvõtmiseks tööturu osapoolte lepingud
3. Austage ametiühingute kui töötajaid esindava sotsiaalpartneri õigusi
4. Toetada sotsiaalpartnereid autonoomsete raamlepingute rakendamisel lepingutega seotud sihtotstarbelise rahastamise kaudu
5. Pakkuge sotsiaalpartneritele spetsiaalset rahalist toetust COVID-19 kriisiga toimetulekuks, et nad saaksid taastumisel oma täielikku rolli täita.
6. Tugevdada töötajate õigust pidada kollektiivläbirääkimisi, lõpetades ametiühingute rikutava tegevuse ja riigihangete kaudu, mis sõlmivad lepinguid ainult kollektiivlepingut kohaldavate ettevõtetega.
7. Suurendada mitmeaastases finantsraamistikus ressursse töötajate esindusorganite koolitamiseks. Suurendada ressursse algatuste jaoks, mis toetavad Euroopa töönõukogude loomist ja nõuetekohast toimimist töötajate teavitamiseks ja nendega konsulteerimiseks.

Põhimõte 9

Osana suuremast võitlusest soolise diskrimineerimise vastu on töö ja eraelu tasakaal üks sajandi väljakutseid. Samal ajal kui naiste olukord tööturul halveneb, keeravad populistlikud jõud silmad kinni raskustest, millega naised tööturul ja ühiskonnas kokku puutuvad. Uuenduslikud lahendused töösuhtes ja ilma selleta võivad toetada leibkondi ja suurendada võrdseid võimalusi pere töötavate liikmete seas. SDG jälgimine on nende soopõhiste puuduste tuvastamisel eriti tõhus.

Oluline on jälgida töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi rakendamine, anda juhiseid sotsiaalpartneritele ja julgustada valdkondadevahelisi kokkuleppeid, mis vähendavad direktiivi ülevõtmiseks vajalikku aega. "ETUCi tööriistakomplekt töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi rakendamise ja ülevõtmise kohta”- suunised ETUCi sidusettevõtetele - võiks selles etapis kasuks tulla.

Covid19 pandeemia kogemused peaksid julgustama Euroopa Liitu investeeringud avalikku hooldusse ja sotsiaalteenustesse, et võimaldada naistel aktiivsemalt tööturul osaleda. Lisaks peaksid sotsiaalpartnerid jälgima, et riiklikud õigusaktid näeksid ette paindlikku töökorraldust, ja neile tuleks anda volitused pidada läbirääkimisi, et tagada nende elluviimine ilma naiste karjäärile või palgatasemele kahjulike tagajärgedeta.

ELi poolaasta võiks uurida ELi tavasid, mis rahastavad töö- ja eraelu tasakaalu vahendeid (nt avalikke vahendeid ja kollektiivläbirääkimiste meetmeid), et käivitada ülespoole lähenemine. See põhimõte on seotud uuendustega tööseadustes, näiteks tööaja suveräänsus, lastehoiu garantiid ja õiglane üleminek tähtajatute ja täistööajaga töölepingutele.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. EL-i tavade vahetamine töö- ja eraelu tasakaalu vahendite rahastamiseks (avalikud vahendid ja kollektiivläbirääkimiste meetmed)
2. ELi poolaasta peaks jälgima: i) naiste osalemist tööturul ja esitama jaotuse täistööajaga / osalise tööajaga töötamise kohta; (ii) naised ja mehed, kes ei tööta hoolduskohustuste tõttu.
3. Arendada ja jälgida seoseid haridusse ja koolitusse tehtavate riiklike investeeringute, aktiveerimispoliitika ja -teenuste ning naiste tööhõive vahel; kasutage soolise võrdõiguslikkuse indeksit.
4. Toetage ja julgustage sotsiaalpartnereid pidama läbirääkimisi / sõlmima WLB direktiivi rakendamise lepinguid. Töötada välja töö- ja eraelu tasakaalustamisega seotud meetmete kollektiivlepingu sõlmimise vahendid ja koolitus.

Põhimõte 10

COVID-19 on suurim tervise-, majandus- ja sotsiaalprobleem Euroopa Liidu ajaloos. Mõõde Tööohutus ja töötervishoid on oluline osa viiruse leviku piiramise ja majandustegevuse säilitamise Euroopa strateegiast. COVID-19 leviku vastu võitlemiseks on rakendatud arvukalt riiklikke meetmeid, sealhulgas ka töökohaga seotud ja tööle sõitmise meetmeid.

Alates COVID-19 puhangust on paljude sektorite töötajad (enamik neist naistöötajad) jätkuvalt füüsiliselt kohal töökohal, rindel ja võitlevad viirusega, näiteks tervishoius, puhastustööstuses ja jaemüügis. Teise nakatumislaine raames on valitsused jätnud sulgemistoimingud kõrvale ning kehtestanud kontrollitud töö tagasisaamise ja töökohale juurdepääsu. ELi lahkumisstrateegia edu sõltub paljuski töötervishoiu ja tööohutusele vastava tõhusa poliitika väljatöötamisest.

Tööohutuse ja töötervishoiu meetmed pakuvad õigusaktide või kollektiivlepingutega praktilist abi töökohale naasmiseks. Ametiühingute osalemine selliste meetmete väljatöötamisel on võtmetähtsusega. Tööandjate asjakohased ennetusmeetmed aitavad saavutada ohutut ja tervislikku tagasipöördumist töökohta, järgides tõkestamismeetmete mõõdukust, eriti füüsilisi distantseerimismeetmeid ja isikukaitsevahendite kättesaadavust. Need aitavad kaasa ka COVID-19 leviku likvideerimisele.

Meetmed, mille eesmärk on elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemine

1. Töötada välja surmaga lõppenud õnnetuste nulltolerantsi ja tööõnnetuste ennetamise strateegia ja järgida seda. ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia „surmaga lõppenud õnnetuste nägemus“.
2. Töötajate esindajate rolli kaardistamine ja ametiühingute õiguste tõhususe hindamine, et tagada ELi tervishoiualaste õigusaktide tegelik jõustamine töökohal.
3. Töötada ELis välja ühtne / ühtne standardmetoodika ja ühine infosüsteem: tööõnnetustest teatamine, tööõnnetuste ja tööhaiguste kindlustussüsteemide teave ning heade tavade jagamine.