AVALEHT / I peatükk Aktiivne tööhõive toetamine

Põhimõte 4

Aktiivne toetus tööhõivele

Tagada, et kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ja elukestev õpe oleks õigus ja võrdsus, mis on kättesaadav kõigile õppijatele ja töötajatele  on oluline. 52 miljonit täiskasvanut Euroopas on madala kvalifikatsiooniga ja paljudes riikides on kolmandikul töötajatest väga madal põhioskuste ja -oskuste tase. Seetõttu on täiskasvanute kvalifikatsiooni tõstmine ja ümberõpe Euroopas sotsiaalne vastutus ning töötud ja töötajad vajavad tööturul tõhusat tuge  õiglasemate tehnoloogiliste ja keskkonnasõbralike üleminekute jaoks.

ELi sotsiaalpartnerite juhitavad ühisprojektid ja a Ühisavaldus esitama tõendid selle kohta, et juurdepääs töötajate koolitusele varieerub ühtsel turul suuresti sõltuvalt töötajate lepingulisest staatusest, soost ja sotsiaal-majanduslikust taustast ning koolitusõigused erinevad sõltuvalt ettevõtete, tööstusharude ja teenuste, riigi- ja eraettevõtete suurusest, ja Euroopa geograafilised piirkonnad.  Selle põhimõtte vastuvõtmisel tuleks uurida ka tööalase staatuse alusel diskrimineerimise kaotamist ning võtta arvesse selle mõju ebavõrdsuse vastu võitlemisele ja naiste tööturule kaasamise edendamisele.

Samba esimese põhimõtte rakendamist on hädavajalik toetada jätkusuutlikud riiklikud investeeringud haridusse ja koolitusse, mida täiendab Euroopa poolaasta protsess ja sotsiaalse tulemustabeli selged eesmärgid,  ja ettevõtted, kes võtavad rahalise vastutuse töötajate koolituse eest,  ESF + ja EPSRi rakendamise seos on selge. Siiski ei piisa üksnes rahalisest kohustusest. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetavatel läbirääkimistel on ettepanek, mis võib potentsiaalselt kaasa tuua Euroopa Sotsiaalfondi + (ESF +) kulutuste kahekordse kärpimise, mille tagajärjel kaotatakse ühtekuuluvuspoliitika praegune minimaalne osa 23.1% seda peavad liikmesriigid kulutama ESF + projektidesse. ESF + tuleks kasutada nii, et kõik töötajad saaksid kõikidel oskustasemetel kasutada kvaliteetset, kaasavat töötajate koolitust ja tasustatavat koolituspuhkust, mis viib kvalifikatsioonini.

Iga ELi liikmesriik peaks tagada kõigile vanuses õppijatele juurdepääs ja õigus haridusele ja koolitusele ning riigid, kus sellist õigust ei ole ette nähtud, peaksid esimese põhimõtte rakendamiseks tegutsema tööturu osapooltega peetavas tõhusas sotsiaaldialoogis. Liikmesriikide tegevuse eesmärk peaks olema parandada töötajate võimet saada kvaliteetset ja kaasavat koolitust, mis on seotud kutse- ja põhioskuste ning põhipädevuste, sealhulgas digitaalsete oskustega, kogu tööea jooksul. Parim tava näitab ametiühingute lisaväärtust töötajate koolitusele ja täiendõppele õiguspõhise lähenemisviisi kujundamisel, hoolimata tööalasest staatusest, ja võttes arvesse soolisi aspekte.

ELi tasandi algatus tööealistele inimestele individuaalsete õppekontode loomiseks võib olla üks vahenditest, mis aitab neid õigusi tagada ja võib pakkuda head lahendust koolitusõiguste kaasaskantavusele. Kuna see teema mõjutab aga töötingimusi ja kollektiivläbirääkimisi paljudes liikmesriikides, ei tohiks Euroopa Komisjon jätkata ettepaneku koostamist ilma sotsiaalpartnereid protsessi kaasamata. Iga algatus peaks ühendama individuaalse juurdepääsu koolitusele kollektiivsete õigustega, tagamaks, et individuaalsed koolituskontod kuuluvad vastavalt riiklikele tavadele tööandjate ja ametiasutuste ühise vastutuse alla. ELi tasandi algatus peaks kehtestama miinimumstandardid, austades täielikult riiklikke koolitussüsteeme ja sotsiaalpartnerite rolli, ning täielikult austama selles valdkonnas kehtivaid kollektiivlepinguid ja riiklikke tavasid. 1. põhimõtte rahastamise loomiseks võib sekkuda sotsiaalkaitse, kuid see peaks käima käsikäes suurema kaitsega tööl, sealhulgas suurema kaitsega (kollektiivse) vallandamise eest. Vastasel juhul innustaks tööandjaid valima vallandamise, selle asemel et investeerida omaenda tööjõusse, et üleminek koos läbi saada.

Toimingud, millega määratakse õiguste miinimummäär

  1. 1. ELi algatus individuaalsete õpikontode loomiseks tööealistele inimestele
  2. Soovitus kehtestada õigus saada kvalifikatsiooni ning oskuste ja pädevuste kinnitamist / tunnustamist võimaldavat koolitust.
  3. Kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistikku käsitleva nõukogu soovituse rakendamise järelmeetmed
  4. Praktikameetmed, et kohustada tööandjaid praktika alguses sõlmima praktikaleping.
  5. Edendada kollektiivläbirääkimisi, et kehtestada tööandjate rahaline toetus töötajate õigusele saada koolitust ja tasulist koolituspuhkust.

Meetmed, mis tagavad elu- ja töötingimuste ülespoole lähenemise

  1. Jälgida ja mõõta töötajate juurdepääsu koolitusele, et saavutada minimaalne päevade arv töötaja kohta ja tööandjate investeeringud töötajate koolitustele.
  2. Piisavad ELi vahendid oskuste arendamise ja elukestva õppe toetamiseks.
  3. Seirenäitajad: ettevõtete investeeringud töötaja kohta võrreldes töötajatele kättesaadava kutseõppe palgaagregaatidega.
  4. Osutada valitsuse toetust ametiühingutele, et pakkuda ettevõtte töötajatele teavet koolitusvõimaluste kohta
  5. Pakkuda tõhusat tuge madala kvalifikatsiooniga töötajatele põhipädevuste, põhioskuste ja kutseoskuste alase koolituse omandamiseks.